SARI SAJAKS AASTAKS

loader image
2019
  • 24
    March
2019
  • Ralf
  • 0 comments
  • 74 views
2019

Teine raamat uuest sarjast, kuhu neli koostajat on valinud põnevaid ja eriilmelisi palu möödunud aasta novellisaagist.

Lisaks Tuglase novelliauhinna saanud lugudele on uudisjutumaastikul muudki huvitavat, mis aga pahatihti laiema lugejaskonna ja tunnustuse eest varjule jääb. Sel aastal on kogumikus 18 lugu, sajanditagust kirjanduspilti esindab otse Siuru kaante vahelt tänapäeva tõstetud Johannes Semper. Novelliregistrid on mitmekülgsed – leiab lõikavat satiiri, muhedat huumorit, tõsipaatoslikku elukaemust, kirjanduslikku koomiksit, elu pärast surma, seksuaalhälbeid, kasside hingeelu, järsku ilmub keset uusaastaööd tank T-72.
  • Koostajad : Made Luiga, Kajar Pruul, Maia Tammjärv, Urmas Vadi.
  • Kujundanud : Asko Künnap
  • ‍Küljendanud : Allan Appelberg
  • ‍Kaanefoto : Dmitri Kotjuh
7
Tauno Vahter > Tauno Vahter > SURM UUSAASTAL
18
Tauno Vahter > Toomas Haug > EMA HÄÄL
27
Tauno Vahter > Armin Kõomägi > REETUR
35
Tauno Vahter > Taavi Eelmaa > KÜLM RUBEDO
47
Tauno Vahter > Kaarel B. Väljamäe > LAPS TO GO...
57
Tauno Vahter > Maarja Kangro > TSEREMOONIA
69
Tauno Vahter > Kai Kask > IGAPÄEVANE ELU
76
Tauno Vahter > Toomas Vint > SALAPATUNE
82
Tauno Vahter > Margit Lõhmus > MA TULEN ÜHEÖÖSUHTEST
89
Tauno Vahter > Janar Ala > POLE HINGE
94
Tauno Vahter > Andrus Kasemaa > LUMEHELBEKE
111
Tauno Vahter > Riste Lehari > BASSEIN
119
Tauno Vahter > Tõnis Tootsen > ROOPAS
133
Tauno Vahter > Ave Taavet > SILITADA SIILI
141
Tauno Vahter > Madis Aesma > PASTOR JA KURAT
146
Tauno Vahter > Urmas Vadi > TESTAMENT
157
Tauno Vahter > Jan Kaus > ÕNNELIK LÕPP
173
Tauno Vahter > Tiit Aleksejev > TÕLKIJA
215
Tauno Vahter > Johannes Semper > PÜHA UMBROHI
239
Tauno Vahter > Märt Väljataga > ÜHE OHUSTATUD LIIGI ELUPAIK JA TEKE EHK 280 AASTAT EESTI NOVELLI
251
Tauno Vahter > AUTORITEST
Urmas Vadi
Urmas Vadi
Urmas Vadi on avaldanud kaksteist raamatut. Jutukogusid on nende hulgas tinglikult viis. Tinglikult, sest seegi asi on vahel veidi segane. Tuglase auhinna on ta saanud kahel korral. Vadile meeldib väga päris inimeste üle nalja visata, see pole õige Vadi jutt, kui seal pole sees mõnda rohkem või vähem tuntud isikut. Kui kellelegi tunduvad siinsed autoritutvustused kohati natuke kahtlased, vaadaku terasemalt kogumiku koostajate nimekirja. „Testament“ ilmus Vikerkaares 2018/1–2.
Tauno Vahter
Tauno Vahter
Tauno Vahter on kirjastaja ja tõlkija, kirjastuse Tänapäev peatoimetaja. Jääb üle vaid oletada, miks ta viimasel ajal ise kirjutama on hakanud. Kas võib olla, et kirjastajana on ta pidanud lugema nii palju halbu käsikirju, et ta ei pidanud enam vastu ja otsustas midagi selle vastu ette võtta? Igatahes üldse mitte edutult. „Surm uusaastal“ ilmus Loomingus 2018/2.
Toomas Haug
Toomas Haug
Toomas Haug on viljakas kriitik ja kirjandusloolane, kuid talt on ilmunud ka mälestusliku koega ilukirjandusteos „Mööda Koidu tänavat“ (2014). Inimesena on Haug väga vaikne ja rahuliku moega, vaatab vahel Loomingu kohvitoast Harju tänavale, nagu tahaks ka sellest tänavast raamatu kirjutada. Saaks see vast olema üks põnev raamat! Siinne lugu „Ema hääl“ avaldati esmalt Loomingus 2018/6.
Armin Kõomägi
Armin Kõomägi
Armin Kõomägi on Tiit Piibelehe ümberpööratud variant. Kui Vilde näidendis oli Piibeleht vaene kirjanik, kelles äkitselt avaldusid logistilised võimed ja riukalikud äriideed, siis Kõomägi oli esmalt ärimees ja alles siis hakkas kirjanikuks. Ka tema novellides on alati mingi kaval kruvi sees. Ta on avaldanud kolm romaani ja neli novellikogu. Ta kaukas on ka kaks Tuglase novelliauhinda. Käesoleva kogumiku pala „Reetur“ ilmus Vikerkaares 2018/3.
Taavi Eelmaa
Taavi Eelmaa
Taavi Eelmaa on eelkõige tuntud näitlejana. Kuid ta on ka näitekirjanik, luuletõlkija, luuletaja ja prosaist. Tema kirjutistest on eriti tähelepanuväärne ilukirjanduse, esseistika ja mõttekirjanduse sugemetega Teatriaabits, mis ilmus veebiajakirjas ZA/UM. Näitlejana on tal juba selline nägu peas, et niipea kui ta lavale või ekraanile ilmub, on kindel – nüüd hakkab sündima midagi väga imelikku. See kehtib täiel määral ka ta juttude kohta. „Külm rubedo“ avaldati esmalt Vikerkaares 9/2018.
Kaarel B. Väljamäe
Kaarel B. Väljamäe
Kaarel B. Väljamäe on EKB Tallinna Mosaiik Koguduse pastor. Aga peale selle ka luuletaja ja draamakirjanik, kellelt on ilmunud kolm luuleraamatut ja tulnud lavale kolm näidendit. Jutt „Laps to go...“ pärineb ajakirjast Looming 2018/1.
Maarja Kangro
Maarja Kangro
Maarja Kangro on seni avaldanud üksteist raamatut, sealhulgas neli jutukogu. Ta on kahel korral pälvinud Tuglase novelliauhinna. Kangrol on ka kirjastus Nähtamatu ahv, ühe oma raamatu esitlusel pani ta ette hirmuäratava ahvimaski ja hakkas klaverit mängima. Midagi tal nende ahvidega on, aga ise ta ahv ei ole, seda tõestab juba see, et enamik kirjanikkegi ei suuda nii hästi kirjutada, mis siis ahvidest rääkida. Novell „Tseremoonia“ avaldati esmalt ajakirjas Vikerkaar 2018/1–2.
Kai Kask
Kai Kask
Kai Kask on üks väheseid, keda Jüri Arrak on maalinud kena inimesena, mitte nõnda, nagu oleks inimesel ajud välja lastud ja siis ta veel jooksma pandud, nii et need ajud loksuvad jalipendavad ettetaha ja küljelt küljele. See portree ilutseb ka Kai Kase novellikogu „Kogetud teosed“ (2018) kaanel. Enne seda on Kase lugusid ilmunud peamiselt Vikerkaares, kust (2018/12) on võetud ka siinne pala.
Toomas Vint
Toomas Vint
Toomas Vint on kunstnik ja novelliklassik, kes juba pool sajandit tagasi luhvtitas eesti novellitare läppunud ruume koos Mati Undi ja Vaino Vahinguga. Ta sulg on endiselt terav, mõte vahe ja teemad õilsad ning inimlikud, ehk isegi üllad, aga Vint teab ka seda, et inimene ei jõua lunastuseni valgete kinnastega ja vahel peab tegema ka pattu. Lugu „Salapatune“ ilmus Vikerkaares 2018/12.
Margit Lõhmus
Margit Lõhmus
Margit Lõhmus alustas nagu Vintki kunstnikuna. Oma jutte on ta avaldanud ajakirjades Vikerkaar ja Värske Rõhk. Ja huvitaval kombel kehtib see, mis äsja valgetest kinnastest ja patutegemisest öeldud, samuti pea kogu Lõhmuse proosa kohta. Nimetagem sellist seost siis näiteks pidulikult – „ajastutevaheliseks sidemeks“. „Ma tulen üheöösuhtest“ ilmus Värske Rõhu 2018. aasta suvenumbris (nr 54).
Janar Ala
Janar Ala
Janar Ala on seni kokku pannud kaks lühikesi ja veelgi lühemaid palu sisaldavat raamatut. Lühikesed on tema lood seetõttu, et Alal lihtsalt pole aega pikemaid kirjutada. Aastaid töötas ta Postimehes kultuuriajakirjanikuna, see võttis omajagu tema ajast, aga mis peamine, Alal on kodus kana, kes nõuab ta tähelepanu, sest kana tahab arutada kultuuriajakirjanduse teemadel. Niipea kui Ala istub laua taha, et mõnd pikemat lugu kirjutada, sekkub kana. Pala „Pole hinge“ pärineb Ala viimasest kogumikust „Oma rahva lood“ (2018). Selle loo kirjutas ta öö hakul, kui kana juba magas.
Andrus Kasemaa
Andrus Kasemaa
Andrus Kasemaal on raamatuid kaheksa: luulekogud ja kaks romaani. Mõnedest ta tekstidest jääb mulje, et Kasemaa elab kohas nimega Poeedirahu. Kui see nimi Google Mapsi sisse lüüa, ei saa me aga ühtegi tulemust, ja vahel tundub isegi, et sel kohal on lausa võime ruumis ümber paikneda. Kus see koht täpselt on, kus poeet saab rahus olla, teavad ilmselt vaid Kasemaa ise ja võib-olla ka Juhan Liiv, kes kirjutas lumehelbekesest luuletuse. Kasemaa jutt „Lumehelbeke“ on esmalt ilmunud Vikerkaares 2018/9.
Riste Lehari
Riste Lehari
Riste Lehari on salapärane autor, kellest on teada ainult seda, et ta on õppinud Tartu ülikoolis teoloogiat ja töötab Tartu Uues Teatris. Salapärane on ka see, et ta on avaldanud vaid kolm juttu, neist kaks 2018. aastal Värskes Rõhus, kust on pärit ka „Bassein“ (nr 54, suvi), ja ühe juba uuel aastal ajakirjas Vikerkaar.
Tõnis Tootsen
Tõnis Tootsen
Tõnis Tootsen sai tuntuks oma esikromaaniga „Esimene päev“. Esmalt kirjutas ta seda teksti aastaid, siis kujundas ja lisas igale eksemplarile ka füüsiliselt oma autorikäe puudutuse. Näiteks ühel suvehommikul Rõuges läks Tootsen lõkkeaseme juurde ja lasi raamatul veidi pruunikamaks tõmbuda, nagu Vladislav Koržets grilliks kala. Näib, et Tootsen teab, kuidas maitsvat kirjandust teha. Novell „Roopas“ avaldati Vikerkaares 2018/10–11.
Ave Taavet
Ave Taavet
Ave Taavet on kunstnik, kes kirjutab ja joonistab lugusid. Mõned kirjanikud jälle kirjutavad sõnadega pilte, need asjad on üldse segased. Võivad muunduda, moonduda ja ümber pöörduda nagu naine jutus „Silitada siili“, mis ilmus kõigepealt Värske Rõhu 2018. aasta sügisnumbris (nr 55).
Madis Aesma
Madis Aesma
Madis Aesma ei olegi nagu kirjanik, pigem on ta bändimees (Ans. Andur, Köök) ja raadiohääl (Raadio 2s aastaid hommikuärataja ametit pidanud), mõnusa sügava häälega, lisaks kannab põskhabet nagu Pusškin ja on Jaan Pehki sõber. Ilmselt sellepärast kirjutas ta ka pala, mis enne käesolevat kogumikku ilmus ajakirjas Vikerkaar 2018/4–5.
Jan Kaus
Jan Kaus
Jan Kaus on kirjutanud oma vanuse kohta juba väga palju, kui ta nii jätkab, peavad talle teed andma nii Jaan Kross kui Arvo Valton. Ta on kirjutanud luulet, novelle, romaane, esseistikat, lisaks uurib ta taevalaotust ühest tähetornist, mille äi talle on ehitanud, teeb ka bändi (Jan Helsing), joonistab. Selline võimekas inimene teeb kohe kadedaks. Kuigi ka kade ei saa Kausi peale olla, sest oma teostes tahab ta, et kogu maailm oleks parem paik, et kõik inimesed saaksid hästi läbi ja lõpp oleks õnnelik. Ja kõige selle kõrvalt jõudis ta 2004–2007 olla kirjanike liidu esimees! Tema Tuglase novelliauhinna võitnud lugu „Õnnelik lõpp“ ilmus novelliraamatus „Enne kui unisusest saab reegel“ (2018).
Tiit Aleksejev
Tiit Aleksejev
Tiit Aleksejev on endine mitmekülgne diplomaat ja praegune kirjanike liidu esimees. Ta on alati hästi riides, sõbralik ja meeldiv inimene. Erialalt ajaloolasena kirjutab ta oma tekste diskreetselt kaugemast või lähemast ajaloost. Ka kogumikus ilmuv Tuglase novelliauhinna võitnud „Tõlkija“ on seda masti, algselt ilmus lugu Loomingus 2018/7.
Johannes Semper
Johannes Semper
Johannes Semper (1892–1970) oli siurulasest luuletaja, novellist, näitekirjanik ja mitte viimases järjekorras esseist, kes sadakond aastat tagasi tutvustas maarahvast esimest korda mitmete uusimate lääne kunsti- ja mõttemoodidega. Edasised elukäänud viisid teda siia ja sinna, sealhulgas Varese valitsusse haridusministriks. Aga mis hämmastav: nagu Kaus ja Aleksejev, jõudis ta (aastatel 1946–1950) samuti olla kirjanike liidu juhatuse esimees – enne kui eesti kirjanduse suurimaid kosmopoliite kodanliku natsionalistina paljastati. Siinkohal peavad kogumiku „Eesti novell“ koostajad vajalikuks siiralt kinnitada: et sellesse raamatusse sattuda, ei pea tingimata olema olnud kirjanike liidu esimees. Ka kõigil teistel on võimalus.„Püha umbrohi“ on pärit otse 20. sajandi eesti moodsa kirjanduse ürgüsast – meie kirjandusloo ühest kultuslikumast väljaandest, Siuru-albumitest, täpsemini nende teisest köitest (1918). Jutt on noorsoole nii kahjulik, et seda ei võetud isegi Semperi esindusliku teostesarja novellivalikusse (1967). Siin il- mub ta muutmata kujul.
"Eesti novelli tervis on parem kui juttude peategelastel"
Keiu Virro
"Lühijutte Tallinna hävitamisest kodanike tavaperverssusteni"
Priit Hõbemägi
"Loetud ja kirjutatud. Eesti novell 2019"
Kajar Pruul ja Tauno Vahtre